Tutvumine

"Tere": sosistas kallaloom üle toa. Ööloom pööras pead paremale ja vasakule

ega saanud alguses midagi aru. "Tere õhtust!": sosistas kallaloom natuke
valjemalt.
Ööloomal hakkas imelik ja
ta läks telefoni taha peitu. "Kes sa oled?": küsis ta väriseva häälega. "Ma olen
see nimeta loom kes kapis suhkru tükki sõi": vastas kallaloom ja tuli
ettevaatlikul
sammul telefoni juhtme
juurde.
Ööloom mõtles hoolega järgi. See julgustas teda ja ta oli suuteline ümisema
midagi vastuseks. "Tore oleks sinuga tuttavaks saada.": ütles
kallaloom veidi väriseval häälel natukese aja pärast. Ööloom kergitas kulmu.
"Mis see tutvumine teeb?": küsis ta uudishimust lõhki mineva
häälega. "Noh, Ma tahaks et oleme sõbrad!" : ei osanud kallaloom midagi
enam öelda. "Oleme,": vastas ööloom ja lisas, "Kas ma pean välja ka
tulema?" "See oleks väga tore.": ütles kallaloom veidi lõbustatult.
Ööloom tuli telefoni tagant välja ja ronis mööda juhet alla. Ta ei märganud, et

kallaloom oli sinna tulnud ja kui ta ümber keeras siis nad põrkasid
kokku ja lendasid uppi. Mõlemad piuksusid ehmatuses aga ka rõõmu pärast
natuke. Nad olid ju tuttavaks saanud. Ööloom enam ei kartnud
kallalooma ja kallaloom ei kartnud nii väga öölooma ka. Natuke tegelikult veel
kartis kah.
Siis hammustas Ööloom Kallalooma sabast ja kallaloom tegi ühe hirmsa

piuksatuse ja siis Ööloom ütles oih, ma ei tea. Kallaloom põrnitses oma ette
ja siis ööloom
tõmbas ta pikali nii, et kallalooma püksid katki läksid ja siis arvas kallaloom,
et küll see ööloom on ikka veider olevus. Just just väga veider. Ja nii ta ütleski
sa oled
üks veider olevus ja ta muutus juba natukene julgemaks ka.
Siis ütles ööloom, et sul on nii pikad ripsmed. Need on tädi omad ütles

kallaloom. Hm hm, tegi ööloom. Khm khm tegi kallaloom vastu ja siis
sellest hetkest nad mõistsid teineteist täielikult.
Tead sa hakkame põnevat ronimismängu mängima ütles ööloom. Millist.

Sellist et sina ronid mööda telefoni juhet üles ja siis mina ka või et mina
ronin ennem ja siis tirin sinu ka üles. Eks ole vahva. no jah jõudis kallaloom
vastuseks pomiseda kui ööloom juba tal sabast kinni hoidis ja
sikutas meeleheitlikult. Oh ohkas kallaloom ja leppis oma saatusega.
Lõpuks jõudsid nad üles ja kallaloom tahtis just natuke hinge tõmmata kui

ööloom ta uuesti alla lükkas. eks ole põnev? Ja jah, kahtlemata ütles
kallaloom aga ise
mõtles kui kohutav. Ja siis ei jõudnud kallaloom enam midagi mõelda. Siuh ja
säuh. Üles ja alla. Oh. Eks ole vahva. Ja jah. Üles ja alla ja üles. Appi, mõtles
kallaloom, küll oleks tore kui ma siit ka eluga pääseksin. Oh. See oli ka ta
viimane mõte lähema tunni aja jooksul.
Siis ei tahtnudki järsku ööloom enam ronida, sest talle hakkas tunduma, et

see
kallaloomale eriti ei meeldi. Ööloom tahtsin teada, et mis siis kallaloomale

teha meeldib. Nii ta küsis siis. Mulle meeldib hästi palju suuri komme
süüa vastas kallaloom. Ööloomale meeldisid ka suured kommid ja nad
otsustasid koos kommi otsingutele minna. Kallaloom läks ees ja ööloom
jooksis talle järele. Kallaloom jooksis väga kiiresti, nii et ööloomal oli väga
raske temale järele jõuda.
Korraga kallaloom peatus ja jäi seisma. Tal tuli nimelt hoopis parem mõte.

Nimelt tahtis ta väga hoopis pannkooke süüa. Ööloomale meeldisid
pannkoogid kohe hirmsasti ja see mõte tundus üsna hea. Ka öölooma kõht oli
nimelt kole tühjaks läinud ronimisega.