öölooma uus algus

Oli pime. Väga pime. Mittemiagi polnud tegelikult ju näha, sest oli pime, nii pime et enam pimedam ei saanudki olla. ainult üks väike pimedus oli ümberringi. Ööloom tegi silmad lahti ja oli rahul. Talle meeldis pimedus. Pimedus on kõige parem asi mis üldse juhtunud on. See tundus turvaline ja vaikne ja rahulik. Ööloom tegi silmad lahti ja pilgutas neid kergelt. Tunne oli hea. Aga ei viitcinud veel ärgata, sest pime oli veel terve öö. Ööd on ilusad asjad. Vaiksed ja rahulikud. Mittemidagi ei sega ja keegi ei komberda jalus ka sul. Ainult öö hääled olid vahest natuke kummalised. Hirmutavad võibolla ka aga seda ööloom enam ei mäletanud, sest need ajad olid juba möödas. Nüüd ta lihtsalt ärkas öösiti üles ja käis ringi ja ei kartnud mittekedagi ega kusagil.
31.detsember. 2008