Lahkumine

Ühel õhtul kui kõik oli päris vaikne ja päike oli ammu kadunud istus ööloom kena klotsi peal ja kõigutas jalgu ning oli mõttes. Tegelikult ta ei mõelnud midagi sest ta ei osanud arvata et ilma mõtlemata on vahest ka päris tore olla. Nõnda kiigutades ja kõikudes ei tulnud ikka ühtegi head mõtet ja siis oli kõik ikka nii vaikne et lausa hirm võis hakkata.