Ööloom leiab kaabu ja sule.

Kallaloom võttis Öölooma käpast kinni ja nad läksid edasi jalutama. Vahepeal

Ööloom natuke pritsis kallalooma, et lõbusam oleks. Siis nad
vadistasid üksteise kõrvadesse ja sikutasid üksteist sabast ja üldse oli neil
väga tore olla. Korraga märkas neid muuseumi valvur ja siis nad
hakkasid valvuri eest ära kihutama. Jooksid hästi kähku üle talu alla ja
värisesid hirmsasti. Ööloom natuke vähem, sest temas oli natuke rohkem
julgust. Siis ta võttis kallalooma oma kaissu ja Kallaloomal ei olnud siis ka
enam üldse nii jube ega hirmus. Valvur ei leidnudki neid üles ja siis oli
ööloomal hea meel ja itsitasid natuke seal talu all. Kallaloom natuke vähem,
sest ta ei julgenud eriti itsitada.
Ja nõnda käibki ööloom nüüd ringi kaabuga ja sulega. Sulg on juba vana ja
räsitud aga ööloom kannab seda erilise uhkusega, ega anna
kellegile luba seda puudutada ega midagi.