Kallalooma sünnipäev

Ööloom sai teada, et täna on kallaloomal sünnipäev ja otsustas, et ka tema

peab viima kallale kingituse. liilli ja õhupalle. Ta läks ja muretses
endale kõik vajalikud asjad - isegi õhupalli sai ta ningsiis hiilis kapi poole kus
kallaloom elas
oma suhkrutoosis, mille ta oli täitsa üksinda tühjaks söönud. Kallaloomadele
nimelt meeldib väga suhkrut süüa. Ööloomal oli väike ärevus tunne
sees ja sünnipäevad tegid teda kohe eriti rahutuks, kuigi talle meeldis väga
sünnipäevadel käia. Siis ta hingas sügavalt siisse ja tegi :" Hmm"
ning koputas uksele. Vaikus. Midagi ei juhtunud. Ta koputas ettevaatlikult veel
ja siis kostis
kallalooma hele hääl, mis hõikas :"Sisse!"

Ööloom läks sisse ja andis kallaloomale põsemusi ja siis ulatas häbelikult talle

lilled, õhupallju ja siis veel ka kingituse, mis oli pakitud kollase paberi sisse
(Ööloomal
nimelt ei olnud muud värvi paberit pärast seda kui ta oli värvilisi pabereid
kleepinud oma köögi seinale, et lõbusam oleks) aga ta lootis ka et
kallaloomale meeldib
kollane värv. Kallaloom punastas ja loomulikult meeldis talle kõik. Ta oli isegi
väga meelitatud, et nii palju asju korraga toodi. See meeldis ka ööloomale ja
ta kohe
kallistas kallalooma. Nüüd punastasid nad
mõlemad ja olid üsna kohmetud. Aga kallaloom sai elu varem tagasi ja kutsus

öölooma enda poole külla ka. Nad seisid ju kogu selle aja suhkrutoosi kõrval
ja
ööloom polnud kunagi kallaloomal veel külas päriselt käinud. Kui nad olid
sisse roninud siis nägi ööloom et teda oli oodatud. See oli väga vahva. Väike
laud oli keset
toosi ja väikesed toolid ka. Laual olid tassid, kohvi ja tee ning väike tort oli
seal ka ja võileibu oli ka. Nad istusid lauda ja kallaloom kallas öökale teed ja
endale muidugi ka. Nad sõid kõike mis maitses väga hästi ja kooki ja torti ka

mille oli kallaloom täitsa ise küpsetanud. Kallaloomale meeldis
väga küpsetada ja ta küpsetas igapäev natuke midagi. Tal oli selleks väike
küpsetamise vorm isegi endal. Ööloomale maitses kook väga ja ta
oli ka väga rahul kõigega. Lõpuks olid nad saanud kõhu täis ja siis tegi
kallaloom oma kingituse lahti ja
tegi väikese :"Oih!"-i. Ta oli nimelt ülimalt õnnelik, et sai endale roosa

sabalehvi. Just sellist oli ta alati tahtnud ja nüüd oli tal see käes. Ööloom
ütles, et ta võib aidata
seda talle ka saba külge siduda. Nii ta tegigi ja siis sai kallaloom eriti ilusaks.
Ta läks kohe peegi ette ja imetles ennast ja oli näost natuke punane ka ja
meelitatud ka
muidugi. Ta oli ülimalt rahul ja mõnus ning võdistas natuke lahedalt ennast
selle nimel. Ta kallistas öölooma veel natuke ja siis nad hakkasid mängima.
Neile meeldis
igasugu asju mängida. Kõigepealt hakkasid nad kaarte mängima ja ööloom
ültse ei torisenud kui kallaloom võitis, sest oli ju ometi kallalooma sünnipäev ja
siis ei
kõlvanud joriseda ega toriseda, sest siis pidi olema kallal hea meel. Kallal
oligi väga hea meel, sest ta polnud kunagi varem nii palju võitnud ja see tegi
sünnipäeva
veelgi rõõmsamaks. Lõpuks nad väsisid ära ja hakkasid natuke puhkama.
Ööloom võttis oma flöödi ja mängis kallaloomale mõned ilusad lood ja
kallaloom naeratas
armsasti
selle peale, sest talle meeldis naeratada ööloomale. Ööloom oli nüüd jälle

meelitatud ja natuke punasemaks läksid ka tema põsed. Siis nad jäid
tukkuma natuke diivanil ja lõpuks kui õhtu oli juba käes ärkasid nad üles ja
tegid teed ja
sõid veel natuke võileibu, sest neil oli sellisest suurest tukkumisest kõhud

tühjaks saanud. Ööloomale maitsesid kõik võileivad aga suhkruga ja
hapukoorega jättis ta alles, sest ta teadis, et neid meeldib rohkem kallaloomal
süüa väga hea meelega. Nad kallistasid ja siis oli neil veelgi väga
hea meel ja nad jalutasid natuke kapis ringi. Selles kapis oli igasuguseid
huvitavaid asju. Oli suuri kausse, kus sees polnud midagi ja mõne
väiksema sees olid kommid. Neid näidates oli kallaloom eriti uhke. Talle
nimelt maitsesid kommid ka hästi. ÖÖloomale maitsesid ka mõned
kommid ja nad proovisid komme ka natuke, sest kommidest ei saa kunagi
mööda minna, kui sa neid suhu ei pistnud. Nad jagasid ühe suure
kommi kahepeale ära ja siis jalutasid edasi. Tasside vahel mängisid nad
peitust ja taldrikutel tagaajamist. Nii et kalla jooksis ees ja ööloom
jooksis natuke aeglasemalt järel. Lõpuks olid nad väga väsinud ja oli juba
väga hilja ka ning ööloom otsustas koju minna, sest kalla juba
haigutas. Ta kallistas õrnalt kallalooma ja hakkaski minema. Ööloom tegi talle
pai ja vupsas kapi uksest välja. Kalla lehvitas talle ukse vahelt.
Kalla oli väga õnnelik, et tal oli olnud selline tore sünnipäev. Ta läks koju, jõi
natuke teed ja jäi magama. Unes nägi ta kuidas ta oma roosa
lehviga jookseb mööda lillelist aasa ja kuidas ööloom on ka seal. Nad
keerutasid üksteist ja lendasid siis lilledesse ja see kõik lõhnas väga
imeliselt. Päike paistis soojalt ja kallale meeldisid päikesepaistelised päevad
ka väga hästi. Kalla käis ühe lille juurest teise juurde ja nuusutas
neid, siis liigutas oma nina armsalt ja ööloomale tundus see ka väga armas.
Kallaloom piuksus kui ta mesilast nägi ja ääloom pidi teda
kallistama, et ta ei kardaks ja kalla enam ei kartnudki. Mesilased olid nii
suured aga nad ei teinud midagi paha. Nad olid isegi väga sõbralikud...
Siis ärkas kallaloom üles ja oli järgmine hommiks ja tema oli jällegi unine,

kuid väga rahul. Ta jõi teed ja sõi võileibu ning mõtles, et mida ta täna
küpsetab.